Laagrirullide puhul tuleb arvestada kahe aspektiga
Laagrirulli puhul tuleb arvesse võtta laagrirulli otsapinna ja ribi vahelist kontaktpinget, mida saab arvutada vastava valemiga. Üks kõige sagedamini kasutatavaid laagrirullide konstruktsioonimeetodeid on see, et laagrirulli otsapind on tasane ja seal on kaarkaljas, kus see on ühendatud rulli kuju kumera osaga ja ribi võib olla ka osa tasapinnast.
Kui aga laagrirulli laagrirulli otsapinna ja ribi vahel on vaja tõukekoormust, on ribi mõnikord konstrueeritud kitseneva pinnana. Sellisel juhul puutub rulli kalle kokku ribiga ning ribi ja radiaalse tasapinna vahelist nurka nimetatakse ribi kaldeks.
Lisaks võib laagrirulli rulli otsapinda kujundada ka sfäärilise pinnana, nii et rulli sfääriline otsapind puutub kokku kaldribiga. See struktuur aitab parandada määrimist, kuid vähendab ribi juhitavust rullile. Sellisel juhul peab rullide viltust reguleerima puur, et tagada laagri normaalne töö.
Arvutamise hõlbustamiseks võib eeldada, et kera raadius on võrdne rulli sfäärilise otsapinna raadiusega, samas kui silindri raadiust saab lähendada kitseneva ribi kumerusraadiusega teoreetilises kontaktpunktis. Kontaktpingeid ja deformatsioone saab arvutada teadaolevate elastsete kontaktkoormuste, rullide ja ribide materjaliomaduste ning kontaktgeomeetria parameetrite põhjal.
Selle meetodiga arvutatud rulli otsapinna ja laagrirulli ribi vahelist kontaktpinget saab siiski ainult ligikaudselt hinnata, sest vedel otsapind ja ribi ei vasta poole ruumi eeldusele. Samuti ei ole kitseneva ribi kumerusraadius konstantne, vaid varieerub piki kontakti laiust. Seetõttu sobib see meetod ainult kogu sfäärilise vedeliku otsapinna ja koonilise ribi kokkupuuteks.