Kinnitustihvtide standard ja spetsifikatsioon
Kinnitustihvtide standard on ühtne eeskiri kinnitustihvtide ja nendega seotud kontseptsioonide väljatöötamiseks, tootmiseks ja käitamiseks ning on tehniline eeskiri kinnitustihvtide arendamiseks, tootmiseks ja käitamiseks. Kinnitustihvti standardi laiendus moodustab kinnitustihvti spetsifikatsiooni. Kinnitustihvtide standardid ja spetsifikatsioonid on kinnitustihvtide väljatöötamise ja tootmise miinimumnõuded.
Pärast pikka arendus- ja täiustamisperioodi on rahvusvahelised ja kodumaised kinnitusdetailide müügistandardid moodustanud suhteliselt tervikliku süsteemi.
ISO standardid, rahvusvahelised tööstusliidu standardid, piirkondlikud standardid ja riiklikud standardid moodustavad 4 suhteliselt sõltumatut kinnitustihvtide standardisüsteemi. Neli süsteemi saab jagada üldisteks põhistandarditeks, juhtimisstandarditeks, infosüsteemide standarditeks, tootedisaini standarditeks, materjalistandarditeks, protsessitööriistade standarditeks, eksperimentaalseteks mõõtmisstandarditeks ning pakendamis- ja transpordistandarditeks.
ISO standarditel ja rahvusvahelistel tööstusliidu standarditel ei ole ühelegi riigile, organisatsioonile ega üksikisikule kohustuslikku tähendust. Standardosade kapital aga rõhutab, et tehnilisest aspektist on ISO standardid ja rahvusvahelised tööstusliitude standardid maailmas suhteliselt kõrgetasemelised standardid ning neid tuleks võimalikult palju üle võtta.
Erinevate riikide kodumaised kinnitusdetailide müügistandardid on sorteeritud, sealhulgas kolmel tasemel riiklikud standardid, tööstusstandardid ja ettevõtte standardid.
Riiklik standard on esimene tase, mis on üleriigiline tehniliste nõuete ühtne määrus, mille on sõnastanud Riiginõukogu standardimise haldusosakond.
Tööstusstandardite komitee teine tase on tehniliste nõuete ühtne määrus teatud tööstusharu piires, mille koostab Riiginõukogu vastav haldusosakond.
Ettevõtte standard on kolmas tase, mis on tehniliste nõuete ühtne regulatsioon teatud ettevõtte sees, mille sõnastab ettevõte ise.
Riik soodustab kõrgema astme standarditest rangemate madalama taseme standardite sõnastamist küsimustes, mis on kõrgema taseme standarditega sätestatud. Alastandardi nõuded ei tohi olla madalamad kõrgema standardi nõuetest sama sisu kohta
